VELTSI  LASTEAED - ALGKOOLI ÕPPEKORRALDUS 2011/2012 ÕPPEAASTA

• I kooliastmel (1.- 3. klass) on temaatiline rõhuasetus KODU / MEIE suhtel lapse MINAGA,
  MINA / MEIE / KODU suhtel paikkonnaga, Eestiga.

1.      klassis elavad lapsed koolimiljöösse sisse, neid suunatakse mängult õppimisele. Õppetöö kavandamisel arvestatakse laste eripära, nende kogemusi, huvisid, võimeid, väärtushinnanguid. Õpetaja suunab õpilast ise otsima, kogema, kirjeldama.

1.- 2. klassis võib kasutada üldõpetuslikku tööviisi (õppetegevuse kavandamine teemade järgi), aineõpetuslikku tööviisi, aga ka üldõpetuse ja aineõpetuse kombineeritud varianti. 3. klassist minnakse sujuvalt üle aineõpetusele.

Õppetöö korraldamise aluseks võib I kooliastmes olla tööviis, mis kajastub ka kooliõppekavas ja õpetaja töökavas. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistumisest võib  kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld-ja aineõpetuse kombineeritud varianti. 3.klassi lõpul minnakse sujuvalt üle aineõpetusele.Laste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu varieeritakse õppeülesandeid ja nenede täitmiseks kuluvat aega. Õppeprotsessi käigus kujundatakse lapsel esmased õpiharjumused ja –oskused, sh oma aja jaotamine ja õpiülesande juures püsimine.

I kooliastmel omandavad lapsed õppimiseks olulisi oskusi:

- lugemine, kirjutamine, arvutamine

- kõnelemine, kuulamine, vaatlemine, võrdlemine, modelleerimine

- koostöö

Õpitakse üheskoos tegutsema ja õppima. Luuakse alus süsteemse maailmapildi kujundamiseks.

Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha väärtushinnangutel põhinevaid otsuseid või järeldusi.

Õpetaja olulisem ülesanne on iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine

I kooliastmel taotlevad üldpädevused( I kooliastme lõpuks õpilane):

-         suhtub endasse positiivselt;

-         on viisakas, täidab lubadusi;

-         suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga;

-         käitub loodust hoidvalt;

-         hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest;

-         tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma-võõras-ühine tähendust;

-         mõistab,et inimeste soovid ja võimalused on erinevad;

-         teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;

-         hindab oma perekonda, kooli ja klassi, oskab olla hea kaaslane;

-         tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seonduvaid käitumisreegleid, teab oma rahvastikku kuuluvust ja suhtub oma rahvusesse  lugupidavalt;

-         tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;

-         oskab ilu märgata ja hinnata;

-         hindab loovust, tunneb röömu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;

-         oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada, oskab esemeid, nähtusi võrrelda, rühmitada;

-         oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas, oskab kaaslast kuulata ja tunnustada;

-         oskab end häälestada õppeülesannetega toimetulemisele.

• II kooliastmel (4.- 6. kl.) on õppekavaterviku kujunemise alus MINA / MEIE / KODU suhtes paikkonnaga, Eesti, Euroopa, maailma ja universumiga.

Õpitegevus kavandatakse õppeainete kaupa. Sellel kooliastmel on tähtsam iseseisva mõtlemise oskuste, sealhulgas õpioskuste arendamine. Arenevad edasi õpiharjumused, täiustuvad õppimisvõtted. Oluline on õpitu seostamine igapäevaeluga. Klassi tööd kavandades ja õpilaste tööle hinnanguid andes pidada silmas, et selles vanuses õpilastele on oluline eakaaslaste tunnustus. Luua õpisituatsioone, kus õpilasel on võimalusi eneseteostuseks, eneseusu arendamiseks ja oma tugevate külgede esiletoomiseks. Kasutada koostöövorme, et õpilane saaks täita erinevaid rolle. Nii arenevad otsustamisjulgus ja –oskus, oskus valikuid teha, aga ka suhtlusoskused. Õpitakse ennetama konflikte eneses ja suhtluses.

Õppesisu ja õppetegevuse integreerimiseks kasutada:

· aineid ja üksikuid ainetunde ühendavaid meetodeid (õppekäik, projektmeetod, referaat jm.);

· samu ja sarnaseid õpivõtteid eri ainetes;

· õpitavate nähtuste uurimist erinevate ainete aspektist;

· õppekava läbivaid teemasid (keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine, infotehnoloogia ja meediaõpetus, turvalisus)

· üld-, valdkonna ja aine pädevuste kujundamist erinevate ainete seisukohalt;

Oluline on õpetajate koostöö, aga ka õppetöö kavandamine õpilaste- õpetajate koostöös.

Õpetaja olulisem õlesanne on õppeprotsessi eesmärgiteadlik suunamine õpilaste ja õpihuvi toetamine.

• Tunnijaotusplaan

I kooliastmes on 7 nädalatunni kasutamine määratud kooli õppekavas.

II kooliastmes on 10 nädalatunni kasutamine määratud kooli õppekavas.

• . Õpilaste suurim nädalakoormus on:

I   klassis - 20 õppetundi

II  klassis - 23 õppetundi

III klassis - 25 õppetundi

IV klassis - 25 õppetundi

• 3. ja 4. klassides õpitakse l A – võõrkeelena inglise keelt 3 tundi nädalas
• Inimeseõpetus jaguneb järgmiselt:

1.      – 3. kl. - inimeseõpetus  üks tund nädalas;

4. kl. - ühiskonnaõpetus  üks tund nädalas.

• 4. klassis õpitakse inimese- ning ühiskonnaõpetust 1 tund nädalas kõigis ainetundides (eriti koos eesti keele ja loodusõpetusega), klassi- ja koolivälistel üritustel, õppekäikudel, klassijuhataja tundides.

• Õppekavadega saab tutvuda Veltsi Lasteaed – Algkoolis.

• Õppeperioodis on 175 päeva. Õppetöö algab 1. septembril Koolivaheajad määrab haridus- ja teadusminister määrusega..

24.oktoober  – 01.november

24.detsember  – 10. Jaanuar

20.märts  –    28. Märts

05.juuni  –    31 august